Rahwatarkust
Bernhardt Pärak · 4. november 20264.84
Hinda postitust

Kuula pealelugemist
Rahwatarkust
Meie rahwas on tuulepäälsel maal kaua asunud ja igast sitta ja kust kraesse saanud. Sestap on talumies aegade jooksul palju sitateri tallele pannud. Esiwanemate tarkust on tarmukas jagada ka pääletulewatele põlwkondadelle.
Sitarida, las lohiseb.
Sitt ei kuku potist kaugele.
Suur sitt ajab päraku lõhki.
Igaüks on oma sita sepp.
Keelatud sitt on magus.
Kus sitta, seal haisu.
Võeras ikka võileib, sugulane oma sitt.
Sitt on hinge peegel.
Kingitud sita suhu ei vaadata.
Aus sitt on enam kui raha.
Sitta tuntakse hädas.
Homseks hoia leiba, aga mitte sitta.
Sitt kardab tegijat.
Mida ei saa jõuga, seda saab sitaga.
Sital on suured silmad.
Sita nägu näitab põllumehe tegu.
Kus puid raiutakse, seal sitta lendab.
Sitt ajab härja kaevu.
Sitt on hommikul targem.
Kelle suu matsub, selle sitt tatsub.
Kes sitta ei katsu, see saia ei söö.
Kellel ei vea kaardimängus, veab sittumises.
Salasitt läheb haisema.
Kes ei tööta, see ei situ.
Kes kannatab, see kaua situb.
Parem toasittur kui kõrtsilakkur.
Eks sitturil ole ikka silmad vesised.
Kus sitta näed laita, seal tule ja aita.
Hea sitt annab järele.
Oma sitt on kuningas.
Parem potitäis paska kui lusikatäis kulda.
Sitt tuleb pika ilu peale.
Kus sitta seal haisu.
Sitta kotis ei osteta.
Kui sa teed teisel head, saad sitta vastu pead.
Hobuse sitt ei täida merd ega naiste töö tee kedagi rikkaks.
Kus sa ikka kõrgemale saad sittuda, kui perse ulatab.
Kõige parem on sittuda oma persega.
Sitt on leib ja põllumehe jumal.
Suve sitt om talve tagavara.
Ennemalt vaata sittuja silma kui rahalugeja silma.
Oma sitt ei haise
Kuidas sitt haisule nii hais sitale.
Heal sittujal mitu nime.
